Vaatamisväärsused

Vaibla ning tema ümbrus on rikas erinevate vaatamisväärsuste poolest. Siin on avastamisrõõmu matkajail ning loodussõpradel, samuti nii mõndagi uut ja põnevat kultuuri- ning ajaloohuvilistele.

Kaunist õhtust päikeseloojangut saab nautida meie oma Vaibla ranna promenaadil jalutades. Vaibla on populaare ja armastatud puhkusekoht eelmise sajandi 60ndatest aastatest alates. Puhkajaid meelitab liivane rand ja aeglaseks sügavamaks minev liivane järvepõhi. Eriti hinnatud on Vaibla rand lastega perede hulgas, kuna madal vesi soojeneb kiiresti. Ka surfisõpradele pakub Vaibla midagi, nimelt on siin legendaarsete Tondisaare surfimaratonide stardikoht. Ning otse loomulikult ei puudu siin ka võimalus Võrtsjärvel kalastamiseks ning vanaaegsel kalepurjekal purjetamiseks. Seila või otse päikeseloojangusse!

Võrtsjärv ise on äärmiselt rikkalik erineva fauna ning floora poolest. Võrtsjärvel on kohatud 92 liiki linde, millest haruldasemad on  rääkspart, tõenäoliselt esinevad siin ka väikehüüp, ruik (rookana), tait (tiigikana), suur-laukhabi ja jäälind. Ka kalaliike leidub siin mitmeid - saadud 36 liiki kalu. Pidevalt elavad ja sigivad Võrtsjärve rääbis, peipsi tint, haug, säinas, särg, roosärg, latikas, nurg, koger, linask, viidikas, rünt, mudamaim, vingerjas, hink, luukarits, koha, ahven, kiisk,võldas ja angerjas.

Vaiblast mõne kilomeetri kaugusel on tuhandeid hektareid metsi ja rabasid, kus leidub järjest haruldasemaks muutuvat loodusvara - vaikust.

Kõikidele loodussõpradele on justkui loodud Mustjärv  - väike madal looduslik rabajärv, mis asub Võrtsjärvest ca 2 km kaugusel. Vee äärde pääseb laudteed mööda põhjakaldalt. Järv kuulub Natura 2000 võrgustikku. 23 ha suurust järve ümbritseb rabamännik.

Meleskist põhjasuunda jääb Alam-Pedja looduskaitseala, mis oma puutumata looduse tõttu on ainulaadne terves Euroopas.

Vähem kaunis pole ka Tamme paljand. Looduskaitse alla kuuluv maastikukaitseala asub Võrtsjärve idakaldal Tamme ja Neemisküla vahelisel alal. Kuni 8 m kõrgune Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljand on oluline rüükalakivististe leiukoht. Lähedal Tamme külas on säilinud pööratava peaga, nn hollandi tüüpi tuulik (renoveeritud 2007. a), mis kaluritele on olnud keskseks rannamärgiks. Rahvas on kõnelnud ka tuuliku juurde maetud rootslastest.

Linnusõpradele on Vaibla oluline koht. 1987. aastal asutati Heinrich Veromanni eestvedamisel Võrtsjärve põhjakaldale Vaiblasse linnurõngastusjaam, kus on kokku rõngastatud 62 067 lindu. Liike on aastate jooksul kogunenud 103, lisaks neile on rõngastatud ka 3 räästa- ja suitsupääsukese ristandit.

Kindlasti tasub külastada ka Emajõe alguses Tartu - Viljandi maantee ääres Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu-Jõesuu puhkealale ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast, savi, põhk) hoonet - Võrtsjärve külastuskeskust. Seal on ka puidust vaatetorn ning kaarsild, mis öisel ajal on valgustatud värviliste prožektoritega ning on seetõttu Eestis ainulaadne selline ehitis. Niisamuti tasub läbi põigata ka Võrtsjärve   järvemuuseumist, mis  asub Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse ruumides ning kus saab näha Eesti järvedes ja jõgedes esinevaid kalu, veetaimi ja põhjaloomi ning mikroskoobis kõige väiksemaid planktonorganisme.

Ajaloosõpru huvitab kindlasti, et Vaibla näol on tegemist kivi- ja pronksiaegse asulaga. Siit lähedalt (Vaibla teeristi Viljandi poolses nurgas) on leitud ka keskaegse matuse koht. Uusajal asus aga Vaiblas Võisiku mõisa karjamõis. Vaibla lähedale jääb ka Leie küla, kus maantee ääres  asub Ohvrikivi. Vanasti olevat kivi juures nähtud tonte ja mõnikord istunud kivil hall vanamees ja mänginud viiulit. Kivi juurest on leitud rahasid. Leie külas asuvas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (28.01.1899 - 06. 04.1972). 27.11.1971 avati tema sünnikohas mälestustahvel. Samast talust on pärit ka nooremasse generatsiooni kuuluv rahvaluuleteadlane Ellen Liiv.

Olulisi ajaloolisi leide leidub ka Valma külast, mis pärineb III aastatuhande teisest ja II aastatuhande esimesest poolest e. m. a. Valma on olnud Võrtsjärve äärseks vanimaks ja oluliseimaks kalurikülaks ning ka praegu on tegemist ühe suurima Võrtsjärve äärse kalasadamaga. Hubasesse palkmajja on rajatud infopunkt, kus saab teavet vana kaluriküla kohta.

Vaibla lähedale jäävast Meleski külast paikneb Viljandimaa vanim asulakoht, mille vanuseks hinnatakse kuni 9000 aastat. Kivisaare suurtalust Meleski lähedalt on leitud Eesti vanim pronkssirp, mille vanus võib ulatuda kuni 3800 aastani. Meleski külla 1792. a. rajatud Rõika-meleski klaasivabrik ("Lisette"), mida teatakse kui Eesti pikima ajalooga klaasivabrikut. Toodetud purke ja pudeleid eksporditi edukalt isegi Lõuna-Ameerikasse.

Meleski on põnev koht, kus suviti palju põnevat toimub.  Küla, mis jääb Vaiblast 3 km kaugusele, pakub uudistamiseks nii Kultuurivabrikut kui ka vana klaasimuuseumi. Näiteks 2011 aasta suvel toimus Meleski vanas klaasivabrikus 06.-27.08 Mats Traadi etendus "Läbi klaasi", mille tõi lavale Ugala Teater.

Arhitektuuri- ning ajaloosõprade jaoks leidub siinkandis ka rohkelt kauneid kirikuid. Unustada ei tasuks ka lähedal asuvat müüriga piiratud Rannu mõisaparki, mida ääristavad endised mõisahooned ja kunagi linnust ümbritsenud tiik. Rannu vanas mõisapargis asub 2006. a. sügisel paigaldatud Rannu lahingu mälestuskivi. Paik on oluline ka seetõttu, kuna 16.01.1919. a. Rannus toimunud Vabadussõja lahingut on täpsemalt kirjeldatud A. Kivikase romaanis "Nimed marmortahvlil" ning kujutatud samanimelises E. Nüganeni mängufilmis. Samuti tasuks uudistada Oiu külas asuvat kaunist põllukividest ehitatud tuuleveskit, mis ehitati 1840. a. paiku ning mida kasutati sajand hiljem kasutati aurujõul töötava meiereina, kus valmistati võid.

Kaugele ei jää ka Rõngu vasalllinnus, mis täpsemalt asub alevikust 2 km loodesse jääval Lossimäel. Vabakastelli tüüpi linnus rajati arvatavasti 1340. a. paiku. Säilinud on umbes veerandsajameetrine lõik idakülje välismüürist, kus asub ka peavärava ava. Lossimäe varemed konserveeriti 2009. aastal ja neid ümbritseb 12-hektarine park ilusate võimsate tammede, lehiste ja teiste põlispuudega.

Võrtsjärve kohta on üsna palju muistendeid. Neis räägitakse järve rändamisest ja Võrtsjärve tekkimisest, maa alla vajunud kirikust või linnast, Võrtsjärvele künnise maksmisest, vanapagana sildadest (kivivared), Kalevipoja ja Vanapagana visatud kividest jpm. Kive läänekaldal Kivilõppes nimetataksegi Kalevipoja ja Vanapagana kivideks.

Vaatamist ja avastamist on Vaiblas ning selle lähiümbruses palju. Tule, võta aeg maha ja naudi kogu seda ilu ja põnevust!